Mõte võistlustele Rootsi Östersundi minna tekkis umbes kaks kuud enne võistlust. Kennel Agirregoikoa oli nõus meile laenama Agirregoikoa Nilssonit Archile kõrvale. Otsustasime võistelda kahe koera kelguklassis.
Minu esimene kelgusõidu kogemus oli 2021 aasta talvel. Sõitsin see talv kokku kolmel korral, kukkumisi oli rohkelt. Uuesti kelgu peale läksin siis, kui soetasime Agirre Race kelgu 2022 aasta novembris. Alustasin treeninguid Archiga ja Luisega tasasel pinnal @solarcaravanpark rajal. Nühkisime sama rada - 7km Archi üksi kelgu ees ja seejärel veel 7km koos Luisega. Üsna raske on leida rada, kus lubataks kelgukoertega treenida.
Esimene kord proovisin võistluspaariga Archi ja Nilsson sõita veebruari keskel. Nendel kordadel sain siis esimest korda proovida Agirre Race võistluskelku. Meie kelk ja võistluskelk olid tunnetuselt väga erinevad.
Enne võistlust oli seis siis selline:
* Koos olid Archi ja Nilsson enne võistlust jooksnud viiel korral. Seega viis treeningut sai tehtud tegeliku võistluspaariga võistluskelgul normaalsel rajal.
*Treeningute põhjal tegime varustuses mõned muudatused.
*Minu jaoks oli tulemas elu esimene veokoerte talvevõistlus ja kolmas võistlus, kui arvestada ka kuivamaa võistluseid.
*Minu kogemus kelgul oli treeningud Luise ja Archiga tavakelgul, rajal, kus üks kelgu suusk oli lumehunnikus ja teine autoga ette sõidetud teel. 😅
Ootused? Sisimas lootsin esikümmet, aga sellise ettevalmistuse pealt oli seis pigem kesine. 🤔
Östersundi poole teele Eestit ja klubi GARMR sport esindama asusime esmaspäeval 07.03.
Eestit läksid veel esindama:
- Silver Viira kahe koera suusaveos koos Marki ja Sassuga
- Erle Hermann kuuese rakendiga kelguveos:
tiim Vigo, Tinnu, Heihopsti, Hambutu, Rhapsody ja Trois - Aivar Narusson neljase malamuudirakendiga.
Võistlus algas N 10.03. Rada ma läbi ei sõitnud, sest ise suustada ei oska.
Elukaaslane Hardi sõitis GoPro peal raja läbi ning sain seeläbi infot.
Esimese päeva start
Panin esimesel päeval kiivri ohutuse mõttes pähe, alla said Agirre Race carbon võistluskelgule võistlussuusad ning startisime rajale. Ees startinud rakendi saime kätte paraku umbes raja keskel just teede lahknemise kohal, kus ees olev rakend läks valesti vasakule ette tõmmatud aia otsa ja mu paar läks käsklusest "parem" kõrvust mööda lastes rahus nende koertega tutvust tegema. Nii Archi kui Nilsson tutvusid seal viisakalt, aga kahjuks aega polnud sel hetkel uuteks tutvusteks. Meid aitas jamast välja peakohtunik, kes meid tagasi teele suunas. Paraku jäi aga liin Archi koibade vahele kinni ja nii me seal pusisime veel, kuni lõpuks minema saime. Koerad võtsid hoo uuesti üles, aga kahjuks paistis juba järgmine rakend, kellele pidi taas hõikama "trail."
Jälle möödumine keerukas, aga saime hädaga minema. Mööduja proovis kohe taas minust mööduma hakata, sest koerad võtsid hoo meie järel tal üles. Teadsin reegleid hästi, sest elukaaslane ja team leader Hardi Riis oli kõik varasemalt selgeks teinud.
Hõikasin: "You can't! Stop!"
Nimelt võis igas kelguklassis möödumisel kasutada nii sõna "trail" kui "stop." Pärast möödumist pidi jätma see, kellest mööduti, kolme rakendi vahe ja uuesti möödumist võis ta proovida alles 800m või 2min pärast. Need reeglid ei kehtinud enam siis kui finishini oli jäänud 800m.
Olin selles sõidus veidi pettunud. Koerad jooksid väga hästi, möödumised oleksid võinud olla sujuvamad, aga hiljem videot analüüsides ei olnud asi nii hull. Kaotust nende sekelduste peale ilmselt ~20s.
Esimese päeva lõpetasime üheteistkümnendal kohal. Teisel päeval olin raja suhtes enesekindel, kaitsevarustust ei näinud mõtet kasutada, startisime vabast veest. Päeva kokkuvõttes olime siis kaheksandad, aga üldtulemust see ei parandanud. Teisel päeval oli kaotust liidrile sulalumel sõites kõige vähem.
Kolmas päev oli ka sekeldustevaba, aga rada tunduvalt kiirem. Kolmandal päeval kaotasime liidrile enim.
Esimese analüüsi põhjal tehtud järeldused:
* Enda tõuketehnikat tuleb parandada.
* Ka kiirel rajal peab kelgu kurvides kantima saama, sest driftimine aeglustab.
* Koerad jooksid esimese kilomeetri poodiumi graafikus. Siis pandi kuuenda käigu asemel sisse viies. Kahtlustame, et oleme teinud koertega liiga palju ~15km treeninguid ja oleks pidanud varem nii lühikesele sprindile keskenduma kui on 4.2km.
* Archi tippkiirus on suurem kui Nilssonil. Mitmes kohas oli näha, kus Archi oleks suutnud kiiremini edasi liikuda.
* Archi vahepealne lume krahmamine ja huvi teiste koerte vastu rikkus üldist tempot, seal aitas Nilsson taas tööle keskenduda.
Kokkuvõttes 10. koht ja keskel. Õnnelik, et jõudsime esikümnesse. Võib rahul olla arvestades ettevalmistust. Saime palju uusi kogemusi ning kinnitust, et Archil on tippspordis tulevikku. See oli meie pähkliorava (Archi) esimene talvehooaeg. Tase, mis oli MM-il, oli ka silmiavav. Kodune konnatiik on midagi muud. 😁 Oleme järgmisteks MM-ideks kogemuse võrra rikkamad. Eesmärgiks on Eestile tuua tiitlivõistlustelt rohkem poodiumikohti. 😉
Eesti lippu hoidis sel võistlusel kõrgel Silver Viira koos Kennel Agirregoikoa Sassu ja Markiga.
Kahe koera suusaveos saavutati II koht. 🥈
Täname @agirregear varustuse eest. Kasutusel oli võistlusel Agirre Race carbon võistluskelk
ja Agirre Paws liin ning rakmed.
Archi paariline Nilsson sai võistluseks laenatud kennelist Agirregoikoa.
Add comment
Comments